Hea küsimus!
Pakkumise koostamisel vaadatakse tavaliselt:
- kus objekt asub, mida kaugemal planeerijast, seda suuremaks lähevad transpordi- ja ajakulud (objektile ja omavalitsuse koosolekutele). Seetõttu on mõistlikum tellida detailplaneering vähemalt samas Eesti osas asuvalt ettevõttelt. Õnneks see pole täna enam nii määrav, kuna koosolekud üle videosilla toimivad ka juba täitsa hästi.
- Kui suur on planeeritav ala? Mida suurem maa-ala detailselt tuleb ära lahendada, seda rohkem aega planeerijal kulub. On ju arusaadav, et 10 krundi moodustamiseks ja tehnovõrkudega lahendamiseks kulub vähem aega, kui 50-80 krundi puhul. Samuti, kui midagi muutub, siis on krundipiire tohutult palju rohkem, mis on vaja muudatuse järgselt ära parandada.
- Kas alal on olemas juurdepääs? Kas juurdepääsuks on vaja planeerida uus mahasõit riigimaanteelt. Riigiteede mahasõitude läbirääkimistele kulub rohkem aega ning on vaja kaasata ka liikluseksperte sobiva liikluslahenduse saamiseks. Kui aga tee on olemas, siis on kohe palju vähem ajakulu.
- Objekti iseärasused asukohast lähtuvalt – kas joogivesi on kättesaadav (läheduses puurkaevud või ühisveevärgi torustikud), kui kaugel asuvad tehnovõrkude liitumispunktid (elektrivarustus, alajaamad), kas on kuhugi reovett juhtida või tuleb reoveekogumine lahendada ala siseselt. Samuti, kuhu liigub sademevesi, kas on olemas sademeveekanalisatsioon või tuleb kavandada sademevee kogumistiike, kraave vms, mis võib tekitada vajaduse kaasata hüdrotehnikainseneri.
- Mida planeeritakse, on suur vahe, kas tegemist on suure avaliku huviga objektiga, mis mõjutab paljusid ümberkaudseid elanikke, asutusi ja ettevõtteid või on tegu tavalise elamumaa kruntideks jagamisega, kus avalik huvi pigem vähene. See tähendab, et avalikustamised lähevad kergemalt.
- Millised on maa-alal olemasolevad kitsendused / raskused? Kas kliendi soovide elluviimine võib tekitada konflikte naabrite, kohaliku omavalitsuse või teiste osapooltega nt Põllumajandus- ja Toiduametiga, Maa-ametiga, Keskkonnaametiga, Päästeametiga, tehnovõrguvaldajate või teiste osapooltega kokkulepete saavutamisel;
- Kas detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga või toob kaasa üldplaneeringu muutmise ettepaneku (näiteks muuta on vaja ülplaneeringus maakasutuse juhtotsarvet, minimaalset krundi suurust, hoonestuse kõrguspiirangut vmt). Menetlusprotsess on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul pikem, sest otsused käivad läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi.
- Milliseid mõjusid detailplaneeringuga kavandatud tegevused kaasa toovad, kas need on seaduse järgi olulised mõjud, mis toovad kaasa keskkonnamõju hindamise (KMH) või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Kui planeeringuga paralleelselt tuleb läbi viia ka KMH või KSH, siis planeeringu ajagraafik muutub keskkonna poolega seotuks.
Üldiselt on veel terve rida asju, millest detailplaneeringu koostamise hind võib sõltuda, seega võid täpsustuseks alati küsida, kui hind tundub kallivõitu, et millest see tuleb, ilmselt on sel mingi põhjus. Ja küsi kindlasti rohkem, kui 1 pakkumine, et saaksid hindu ja ettevõtteid millegi järgi võrrelda, et teha oma valik.
Pakkumise koostamiseks saada alustuseks mulle:
- planeeritava ala aadress (katastriüksuse nimi või tunnus);
- mõne sõnaga, mis sinna planeerida tuleb, mitu krunti moodustada vms;
- kas geodeetiline alusplaan on olemas või tuleb selle hind pakkumisele lisada;
- kas planeering on kohalikus omavalitsuses algatatud.
Siis saan lähteandmed ise kokku koguda ning teha Sulle omapoolse pakkumise. Aitäh!