Detailplaneeringu koostamist reguleerib Planeerimisseadus (PlanS) ning selle koostamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus.
Detailplaneering on lähiaastate EHITUSTEGEVUSE ALUSEKS, milles mõeldakse läbi ruumiline terviklahendus. Näiteks:
- kuhu võib planeeritaval krundil ehitada (mitu meetrit krundipiirist ja kas sätestatakse kohustuslik ehitusjoon);
- milline on kavandatava krundi kasutamise sihtotstarve ja millised on ehitiste kasutusotstarbed;
- millised on maksimaalsed ehitusmahud (hoonete arv, kõrgus, ehitusalune pindala);
- millist katusetüüpi lubada (lamekatused või viilkatused, katusekalle kraadides);
- milliseid välisviimistluse materjale võib kasutada ja millised on üldised arhitektuurinõuded;
- kuidas on tagatud krundile juurdepääs ning parkimiskorraldus ja milline on tulevane liiklusskeem;
- kuidas lahendatakse joogiveega varustamine, reovee ja sademevee ärajuhtimine, tuletõrje veevarustus, elektrivarustus, küte, sidevarustus jmt;
- millised puud ja põõsad võib krundil ehitustegevuse käigus maha võtta ning kuhu ja millises mahus tuleb neid juurde istutada;
- millised on keskkonnatingimused, millega tuleb arvestada;
- milliseid kitsendusi ja servituute (näiteks juurdepääs, tehnovõrgu talumine) planeeringu elluviimiseks on vaja seada;
- kuidas planeeringut ellu viima hakatakse (ehitusjärjekord, vastutused).
Kõigile neile küsimustele leitakse vastus detailplaneeringu koostamise käigus.
Detailplaneeringu koostamiseks kulub enamasti ca 1-1,5 aastat, sõltuvalt asjaajamise kulgemisest ja töö keerukusest (lõpliku ideelahenduse paika saamine, kokkulepete saavutamine, kooskõlastused, avalikustamine).